UK-sse tööle

uk-flag.jpg
Keegi ütles eile, et Londonis elab 5000 eestlast. Juhuks, kui keegi kunagi veel juurde tahab kolida, panen kirja oma kogemuse paberite kordasaamisest, kodu leidmisest, maksudest ja muust.
Paberid
Eesti kodanikud võivad vabalt Inglismaal töötada, ainus tingimus on see, et rohkem kui kuu aega kestva töö jaoks peab ennast saareriigis töötajana kirja panema. See käib lihtsalt: avaldus, 90 naela, dokument, kiri töökohast ja fotod posti ja mõne nädala pärast on luba olemas.
Siis on vajalik National Insurance ehk NI number. Esimestel paberitel kasutatakse sünnikuupäeval põhinevat ajutist numbrit, õige numbri saamiseks on vaja teha järjekordne avaldus, õnneks lõivudeta ja tasudeta. NI numbri aitas korda ajada töökoht, seega kõiki finesse ei tea, aga igatahes ei tundunud see midagi keerulist olevat.
Kodu leidmine
Ehk kõige meeldivam ülesanne on endale elamise otsimine, sest sellel on juures ka turismielemente. Ühte ja kõikvõimast City24-likku lehte ei ole, selle asemel tuleb surfata mitme erineva lehe vahel. Kõige rohkem häid kuulutusi pakkusid Gumtree, Craigslist ja Zoomf. Sellele lisaks tasub läbi käia või helistada huvipakkuvate linnaosade kinnisvarabürood, oma soov neile selgeks teha ja jätta oma kontakt, et nad sobiva korteri silmapiirile ilmudes teaksid ise helistada.

Continue reading →

Hispaania reisivihjed, raamat Monty Pythonist, üksi reisimise suur pluss ja juhuslik turundusvigur

Kuigi Inglismaa ilmadest seda välja lugeda ei saa, on juuli ja sellega seoses on kirjutamise unaruses olnud. Käesolevaga võtan kirjutamise jälle unarusest välja.
Hispaania-Kataloonia
Lõppenud nädalavahetus õnnistas mind neljapäevase Hispaanias käiguga. Algul Benicássimi festival ja siis sõbra sünnipäev Prantsusmaa piiri lähedal Figuereses. Mida rohkem sellel maal käin, seda rohkem meeldib. Seejuures ei teki mul mingit loetelu sümpaatsena tuindunud asjadest-kohtadest, vaid lihtsalt peaaegu kõik meeldib. Kuna ma selle tundega midagi targemat peale hakata ei oska, siis siinkohal paar reisivihjet, kuidas Hispaaniast rohkem kätte saada.
Esiteks, suureks abiks on natuke keeleoskust, mida olen viimased pool aastat ammutanud Coffee Break Spanishi podcast‘ist (iTunesi link ka). Olen elu jooksul käinud ainult umbes kahes tosinas hispaania keele tunnis, ning kord nädalas selle 20-minutilise programmi kuulamine on aidanud nii meelde tuletada, süstematiseerida kui uut juurde õppida, seejuures tasuta. Loomulikult on kohapeal veel parem õppida. Eriti arendav on ükskeelsete hispaanlaste komme inimesele, kes neist aru ei saa, sama lauset korrata, lihtsalt natuke kõvemini. Ja kui see ei aita, siis veel valjemini. Kuni turist aru saab, või teeskleb, et aru saab.
Teine soovitus – rongiga reisides osta alati Renfe kodulehelt pilet ette. See mitte ainult ei kindlusta, et pileteid jätkub, vaid säästad ka kümneid minuteid ootamiseaega ja seda aega, mis kulub väljaselgitamiseks, missuguses kuuest erinevast sabast sa seisma pead, alustades infopunkti sabast, kus seda öeldakse. Aga kui pilet ette ostetud, võib lihtsalt rongi jalutada, vagunisaatjale koodi öelda ja oma kohale maha istuda. Väga kultuurne.
Kolmas soovitus on Cadaquési linna külastamine. Nagu kaardilt näha, ei saa sinna muud moodi kui mööda mägiteid või jahi/kaatriga, ja seetõttu on linn säilitanud Vahemere unisuse, erinevalt paljudest armsatest Itaalia ja Prantsusmaa linnakestest, mis kubisevad Saksa turistidest ja rannavõrkpallide laenutustest. Sealt veidi edasi oli üks veel vähem ligipääsetavam koht, majakas koos üdini katalaanikeelse menüüga restoraniga, kus on väga mõnus mängida iseendaga mängu “mõista-mõista, mida ma just tellisin”. Boonuseks alljärgnev vaade.
catalunya.png
Londonist Valencia külje alla, seejärel Põhja-Katalooniasse, ja siis tagasi Londonisse sõites avastasin, kui mõnus on üksi reisida, kui kaasas on hea raamat. Enne magamajäämist raamatu kättevõtmine on üsna tavaline, pikalt järjest lugemisega on mul aga peaaegu et süümekad. Et äkki peaks hoopis midagi tegema, kellegagi kokku saama, kuskile minema või hoopis ise midagi kirjutama, selle asemel et lihtsalt järjest ühe koha peal istuda ja lugeda. Aga kui oled rongi- või lennukiistme külge aheldatud ja midagi muud teha ei ole võimalik (arvutit ei ole ka kaasas), siis on täiesti jumalik lihtsalt ja ainult lugeda. Seekord Monty Pythoni seltskonna autobiograafiat, mis ei ole nii naljakas kui sketšid, aga sisukas ja hästi kirjutatud-toimetatud. Nalja saab ka. Näiteks Eric Idle’i kirjeldus sellest, kuidas keegi tädi oli neile kirjutanud, et tema teada on keegi Pythonitest homoseksuaal ja Leevius on Piiblis öelnud, et sellised inimesed tuleb kividega surnuks loopida. Mille peale Idle kirjutas tagasi, tänas ja lisas, et We’ve found out who it was and we’ve taken him out and stoned him.
Ja lõpuks lubatud turundusvigur
Benicassimil jagati selliseid toredaid Kaspersky anti-viirusepakette.
kaspersky%201.png
Lähemal vaatlusel ei olnud need aga mõeldud arvutiviiruste kaitseks.

Continue reading →

Mängud tarbijatega

Saada-SMS-ja-kogu-kokku-viis-ostutšekki-ja-võid-võita-T- särgi-kasutusõiguse-Pärnus-üheks-kuuks-tüüpi tarbijamängud on vist kõiki ära tüüdanud. Ja üldse – tarbijamängud, millel ei ole sõnaga mängimine absoluutselt mitte midagi pistmist (küll aga sõnaga tarbimine).
rochambeau.jpgSelles valguses oli hea näha kampaaniat, millele Seth Godin viitas. Mängi müüjaga paber-käärid-kivi mängu ja kui võidad, saad ühedollarilise hinnaalanduse. Värske lähenemine ajal, kus klientide/kasutajatega sideme tugevdamine (consumer engagement) on üheks leierdatud märksõnadest ja kus isegi luksusbrändid peavad tegema hinnakampaaniaid.
Selliseid mänge saab ju teha praktiliselt iga hinnaklassi ja ostusituatsiooni puhul.
* Konsulteerimist nõudvate asjade puhul (kodumasinad, tehnika, spets-sporditarbed), kus inimesed on valmis ostu puhul aega kulutama, võib anda allahindlust trips-traps-trulli mängu võitjale.
* Jaekaubanduse puhul, kus kassas peab vähe aega minema, saab teha soodustuse vana hea mängu “Arva ära, mis numbrit ma mõtlen” võitjatele. Loomulikult oleks kliendil alati õige vastus. Ja sellest oleks raudselt linna peal rohkem juttu kui lihtsalt ära antud hinnaalandusprotsendist.
* 10-protsendilise allahindluse kuulutamise asemel võib väiksele reklaampinnale trükkida hoopis lihtsa temaatilise ristsõna, sudoku või piltmõistatuse ja anda soodustus igale õige lahenduse kassasse toojale. Sihtrühm on küll väiksem, kuid selle tähelepanu oleks mäekõrgune. See sobiks eriti hästi flaieri- ja postkaardimeediale.
* Trükireklaamina ilmuva Leia kolm erinevust-mänguga saaks inimese väga pikaks ajaks oma tootega seonduvat pilti jõllitama panna.
Või on parem 10-krooniseid sõnumeid saata ja tšekke koguda?

Uue aja pressiteade

See peaks olema UK esimene “päris” sotsiaalse meedia pressiteade. Kaasas pildid, audio, video, kommenteerimisvõimalus, järjehoidjaks seadmine, RSS-voog, digg-lingid ja kõik muud viled-kellad. Leitud siit.

Elu raskeim žiletiostmine

See, kui Põhja-Rimis (see on seda vana ja koledat, mitte uut ja udupeent tüüpi) žiletiterasid kassas nähtaval ei ole, ei tähenda, et nad oleksid poest otsas. Küsima peab lihtsalt, ja siis müüa annab, kenasti turvakarbi sees ja puha. Iseendast väga paranoiline panna asjad nii peitu kui turvakarpi sisse, aga ju siis muidu varastatakse. Või kardavad nad, et inimesed teevad nendega endale koju kõndides viga. Sest müüja jättis nad mulle lindile turvakarbi sees, ja kuna ma proovisin samal ajal nii kaardiga maksta, telefoniga rääkida kui asju kotti pakkida, sain ma sellest aru alles kodus. Poodi tagasi minna ei viitsinud ja otsustasin koduste vahenditega pakendi avada.
Ainukeseks tööriistaks minu poolväljakolimisjärgus korteris olid kanakäärid. Vähem kui viis minutit hiljem oli nahk natuke märk ja pakend avatud. Tõesti turvaline värk. Aitäh Rimi müüjale uue kogemuse eest, see oli nii mulle kui kanakääridele väga huvitav.
Pilt ei tulnud välja

Wakeboard Pärnus

Aitasin sõpra eile kahe-minuti-copywritinguga (võis ka olla, et kulus kolm minutit, aega ei võtnud) flaieri tarbeks. Kuna Pärnus on ilmselt igaühel vahel tegemist tegevuse otsimisega, eriti halva ilmaga, siis ilmugu see ka siin. Pealegi on siis vaja paar flaierit vähem trükkida.
Naudi Pärnut veel
Pärnu parimas (ja ainukeses) veespordikeskuses saad sõita:
– aurupaadiga (100 krooni /tund)
– vesijalgrattaga (80 krooni /tund)
– veelaua ehk wakeboard’iga (200 krooni /10 min)
– veesuuskadega (150 krooni /10 min)
– täispuhutava banaaniga (100 krooni /inimene)
Kohapeal soovijatele kalipsod, saun ja veelauasõidu õpe. Tucuruvi Veespordikeskus asub vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast.

Ema, ema, ma olen raamatus

Laupäeval Gatwicku lennuvälja raamatupoes jäi täiesti juhuslikult silma reisiraamat How Low Can You Go? Round Europe for 1p Return (+ Tax). Reisiraamatuid lappan niikuinii keskmisest sagedamini ja autori nimi tundus kuidagi tuttav, seepärast võtsin ta korraks kätte. Ja kui peale kahe lehe pööramist raamatust oma nime leidsin, ostsin ära ka. Tõepoolest, ühel pühapäeval eelmisel suvel kohtusin Basso terrassil ühe inglise reisiajakirjanikuga. Siin siis hoolega valitud leheküljed raamatust:
page210.jpg

Continue reading →

Personaalse turunduse supernäide

Kui Eestis on turundusajakirjade puudus, siis UK-s on neid selgelt üle. Täna näiteks saabus mu lauale selline.
marketing%20direct.png
Alguses tundus ajakiri nagu ajakiri ikka. Kui aga kaanefotot lähemalt vaatama hakkasin, läks esmamuljeavaldamisemeeter hoobilt kolmelt kümne peale.
closeup.png
Paljud firmad, kellele olen maksnud tuhaneid või kümneid tuhandeid kroone, kutsuvad mind sageli Lp. Kliendiks. Marketing Direct suudab teha minu nimega foto ajakirja esikaanele. Respect!

Eesti umbes kahesaja sõnaga

Skype’i ühel wikilehel on aeg-ajalt täienev ja muutuv stiiliraamat, kus muu hulgas on lõik Skype in 200 words or so. Seal on lühike kirjeldus, mis loom see Skype selline on. See on nii lihtne, et jääb peaaegu ise meelde ning see on osutunud kasulikuks väga erinevates olukordades, vestusest vanaemaga kuni Korea ajakirjanikega suhtlemiseni. Olles ise tootes saba ja sarvedega sees on raske mitte takerduda toote üksikasjadesse ja anda paari lausega hea ülevaade. Ja kui hoogne algus tehtud, võib mõnest vestluskaastast huvitanud tahust juba pikemalt rääkida.
Olen järjest enam hakanud puudust tundma samal põhimõttel lühikesest kirjeldusest Eesti kohta. Just vaatasin EAS-i, Wikipedia ja riik.ee lehtedele – ei midagi. On olemas põhjalik info meie raske ajaloo ja Eesti rahareformi kohta, aga selle infoga väga kaugele ei jõua. Või teab keegi mõnda Kesk- või Ida-Euroopa riiki, millel ei oleks kirevat ajalugu ja palju jändamist rahaga? Tahaks aga näha paari hästi koostatud lauset, kus oleks kirjas, palju meid on, mida me teeme ja mille poolest meid tunda võiks (kui juba tegemiseks läheb, siis võiks see ka kirjas olla, kuidas on inglise keeles põlevkivi). Olen kindel, et see ei voolaks mööda külgi maha kellelgi, kes vähekenegi reisib.
Kui tead kuskil mõnda kirjeldusele vastavat teksti, oleksin väga tänulik, kui mind selleni juhatad. Ja kui seda pole, loodan EAS-i peale. Teades, et suusõnaline reklaam on kõige parem reklaam, ja et igas sadamas on eestlane, oleks selle tegemine võibolla kõige parema tasuvusega asi, mida nad kunagi teha saavad.
PS. Google.co.uk pakkus otsingule Eesti selliseid naljakaid seoseid
google%20estonia.png