Hispaania reisivihjed, raamat Monty Pythonist, üksi reisimise suur pluss ja juhuslik turundusvigur
Kuigi Inglismaa ilmadest seda välja lugeda ei saa, on juuli ja sellega seoses on kirjutamise unaruses olnud. Käesolevaga võtan kirjutamise jälle unarusest välja.
Hispaania-Kataloonia
Lõppenud nädalavahetus õnnistas mind neljapäevase Hispaanias käiguga. Algul Benicássimi festival ja siis sõbra sünnipäev Prantsusmaa piiri lähedal Figuereses. Mida rohkem sellel maal käin, seda rohkem meeldib. Seejuures ei teki mul mingit loetelu sümpaatsena tuindunud asjadest-kohtadest, vaid lihtsalt peaaegu kõik meeldib. Kuna ma selle tundega midagi targemat peale hakata ei oska, siis siinkohal paar reisivihjet, kuidas Hispaaniast rohkem kätte saada.
Esiteks, suureks abiks on natuke keeleoskust, mida olen viimased pool aastat ammutanud Coffee Break Spanishi podcast‘ist (iTunesi link ka). Olen elu jooksul käinud ainult umbes kahes tosinas hispaania keele tunnis, ning kord nädalas selle 20-minutilise programmi kuulamine on aidanud nii meelde tuletada, süstematiseerida kui uut juurde õppida, seejuures tasuta. Loomulikult on kohapeal veel parem õppida. Eriti arendav on ükskeelsete hispaanlaste komme inimesele, kes neist aru ei saa, sama lauset korrata, lihtsalt natuke kõvemini. Ja kui see ei aita, siis veel valjemini. Kuni turist aru saab, või teeskleb, et aru saab.
Teine soovitus – rongiga reisides osta alati Renfe kodulehelt pilet ette. See mitte ainult ei kindlusta, et pileteid jätkub, vaid säästad ka kümneid minuteid ootamiseaega ja seda aega, mis kulub väljaselgitamiseks, missuguses kuuest erinevast sabast sa seisma pead, alustades infopunkti sabast, kus seda öeldakse. Aga kui pilet ette ostetud, võib lihtsalt rongi jalutada, vagunisaatjale koodi öelda ja oma kohale maha istuda. Väga kultuurne.
Kolmas soovitus on Cadaquési linna külastamine. Nagu kaardilt näha, ei saa sinna muud moodi kui mööda mägiteid või jahi/kaatriga, ja seetõttu on linn säilitanud Vahemere unisuse, erinevalt paljudest armsatest Itaalia ja Prantsusmaa linnakestest, mis kubisevad Saksa turistidest ja rannavõrkpallide laenutustest. Sealt veidi edasi oli üks veel vähem ligipääsetavam koht, majakas koos üdini katalaanikeelse menüüga restoraniga, kus on väga mõnus mängida iseendaga mängu “mõista-mõista, mida ma just tellisin”. Boonuseks alljärgnev vaade.
Londonist Valencia külje alla, seejärel Põhja-Katalooniasse, ja siis tagasi Londonisse sõites avastasin, kui mõnus on üksi reisida, kui kaasas on hea raamat. Enne magamajäämist raamatu kättevõtmine on üsna tavaline, pikalt järjest lugemisega on mul aga peaaegu et süümekad. Et äkki peaks hoopis midagi tegema, kellegagi kokku saama, kuskile minema või hoopis ise midagi kirjutama, selle asemel et lihtsalt järjest ühe koha peal istuda ja lugeda. Aga kui oled rongi- või lennukiistme külge aheldatud ja midagi muud teha ei ole võimalik (arvutit ei ole ka kaasas), siis on täiesti jumalik lihtsalt ja ainult lugeda. Seekord Monty Pythoni seltskonna autobiograafiat
Ja lõpuks lubatud turundusvigur
Benicassimil jagati selliseid toredaid Kaspersky anti-viirusepakette.
Lähemal vaatlusel ei olnud need aga mõeldud arvutiviiruste kaitseks.
Säh sulle logoga pastakat. Taas kord on meedium sõnumiga stritsli kombel läbi põimunud. Nagu Waitrose’i poe infojagamine või Skype’i tasuta tramm.
Selline pikk jutt peale üsna pikka pausi.