Mängud tarbijatega

Saada-SMS-ja-kogu-kokku-viis-ostutšekki-ja-võid-võita-T- särgi-kasutusõiguse-Pärnus-üheks-kuuks-tüüpi tarbijamängud on vist kõiki ära tüüdanud. Ja üldse – tarbijamängud, millel ei ole sõnaga mängimine absoluutselt mitte midagi pistmist (küll aga sõnaga tarbimine).
Selles valguses oli hea näha kampaaniat, millele Seth Godin viitas. Mängi müüjaga paber-käärid-kivi mängu ja kui võidad, saad ühedollarilise hinnaalanduse. Värske lähenemine ajal, kus klientide/kasutajatega sideme tugevdamine (consumer engagement) on üheks leierdatud märksõnadest ja kus isegi luksusbrändid peavad tegema hinnakampaaniaid.
Selliseid mänge saab ju teha praktiliselt iga hinnaklassi ja ostusituatsiooni puhul.
* Konsulteerimist nõudvate asjade puhul (kodumasinad, tehnika, spets-sporditarbed), kus inimesed on valmis ostu puhul aega kulutama, võib anda allahindlust trips-traps-trulli mängu võitjale.
* Jaekaubanduse puhul, kus kassas peab vähe aega minema, saab teha soodustuse vana hea mängu “Arva ära, mis numbrit ma mõtlen” võitjatele. Loomulikult oleks kliendil alati õige vastus. Ja sellest oleks raudselt linna peal rohkem juttu kui lihtsalt ära antud hinnaalandusprotsendist.
* 10-protsendilise allahindluse kuulutamise asemel võib väiksele reklaampinnale trükkida hoopis lihtsa temaatilise ristsõna, sudoku või piltmõistatuse ja anda soodustus igale õige lahenduse kassasse toojale. Sihtrühm on küll väiksem, kuid selle tähelepanu oleks mäekõrgune. See sobiks eriti hästi flaieri- ja postkaardimeediale.
* Trükireklaamina ilmuva Leia kolm erinevust-mänguga saaks inimese väga pikaks ajaks oma tootega seonduvat pilti jõllitama panna.
Või on parem 10-krooniseid sõnumeid saata ja tšekke koguda?