Kui täna hommikul tööle jõudsin, ootas mind laual pudel veini. Masia Hill valdepenas reserva 1999, ainult et kuidagi tuttava maja pilt koos ühe tuttava logoga oli sildil. Ja juures oli väike kaart tekstiga Tore näha, et omadel hästi läheb. Jan Andresoo Kui see ei ole hea turundus, siis ma ei tea, mis see on. Võibolla lihtsalt hea vein?
Lugesin hommikul sõprade ja tuttavate blogisid ja sean teada palju kasulikku näiteks jalgpalli, Soome muusika,Berliini metroojaamade, Tallinn-Tartu maantee ja isegi isikukoodi avalikkuse kohta. Et aga maailm sellest asjalikkusest kreeni ei vajuks, siis minu poolt jäävad nädalat lõpetama mõned täiesti mitte-harivad luuletused.
Sa oled kôiksuses
Ja oma kodulaua ääres
On sinus kokku saanud Vaim
Ja ametnik
Läed ajalukku ehk
Kuid enne lähed kempsu
Sa otsid elu môtet
Tuhvleid samuti
Eelmisel nädalal jagati reklaamiinimestele kuldmune. Seest tegi soojaks, et üks auhindadest sattus ka minu kätte – nimelt parima copywriteri preemia pravda.ee eest – kuigi eks sooja tunnet võis soodustada ka galapeol valatud vein.
Tekst sai seal järele mõeldes tõesti üsna kobe, aga tuleb tunnistada, et vähemalt munakollase osa peaks tegelikult kuuluma Jensile ja ülejäänud DigitalPaperile, kes selle välja mõtles(id) ja pärast flashi raius(id). Respect, amigo; ning luban, et järgmine kord on Pravda tööde jaoks etteteatamisaega rohkem kui 20 minutit, heale ideele punnin aga vastu vähem kui 20 minutit:)
Peale nädalat uues korteris ning ainult kolme lahtipakkimata pappkasti saab vist väita, et on kolitud. Võin peale kahe ja poole kuulist pausi jälle sirge seljaga öelda, et olen kalamajakas. Või siis kalamajalane. Ja kohe järgmise lausena selgitada, et ei, Kalamajas ei ole probleeme turvalisusega ja jah, saan küll ilma suurema tülita jala Raekoja platsis (ja isegi postkastist kirju toomas) käia.
Õige aeg tänada kangelasi ja kaaskannatajaid:
Aare, sinu sangarlikult rõõmus nägu sel puhul, kui lubasin korraks tuua sinu panipaika paar pappkasti, aga tõin kümme tükki neljaks kuuks, seejuures üle päeva sealt midagi otsimas käies, paneks mind imestama, kui ma ei tunneks sind. See, et sa talusid heatujuliselt ka ehitusprahti oma esikus ja tööriistadega mürgeldamist seina taga, pani veidi imestama. Kuid see, et sa tundud arvavat, et hullem on nüüd möödas ja algab rahulik heanaaberlik elu, paneb kohe tõsiselt kukalt kratsima.
Kui ärkaksin oma Emaari poolt arendatud majas, sööksin hommikul kõhu täis Arcelikil keedetud Ülkeri putru, istuksin oma Samandisse ja sõidaksin tööle Aafiasse – kes ma siis oleksin?
Variant A : hull, kes ostab mingit odavat jama. Variant B : täiesti tavaline moslem, kes ostab kohalikke enimmüüdud kaubamärke.
Brandchannel.com avaldas just islamimaailma vägevaimate brändide nimekirja ja peaaegu ükski nimi polnud tuttav. Lahe, et global village‘ini turunduses veel nii pikk tee minna on.
Puhas kuld – Läti lohesurfarid (või nende allikad) on kokku pannud listi maailma parimatest lohesurfirandadest koos parimate sõidukuudega. Neist käinud olen kahes ehk siis vaja on veel silma jägi umbes 70-sse minna.
Pilt pärineb Taaveti kaamerast Mui Ne rannast ja sellel on vägagi illustreeriv tähendus.
Jaanuar
Western Oz, cape town-South Africa, La ventana-mexico, Boracay-philipines, Namibia, St. Louis-Senegal, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Nashiro-Japan, Baja, Barbados, Kenya-mombasa, BVIs, Carmelo-Uruguay, Buenos aires-Argentina, Hong Kong, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Zanzibar, Bahamas, Adicora, Tarifa
Veebruar
Margarita, Western Oz, St. Louis-Senegal, cape verde, Melbourne, Hua Hin – Thailand, South Africa, La ventana-mexico, Boracay-philipines, Cap Chevalier-Martinique, Zanzibar-Tanzania, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Belize, Florida-USA, Nashiro-Japan, Baja, Barbados, South Padre Island-(TX)USA, Esbjerg-Denmark, cabarete, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Whitehaven-Whitsunday Islands, BVIs, Noordwijk ann Zee-Netherlands, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Bahamas, Coche, Adicora, Tarifa
Ikka ja jälle olen endale või kellelegi teisele müünud ideed, et jamad on tegelikult head, ka siis kui need esmapilgul tunduvad kõigest jamad. Ja öelnud, et ilma orgudeta poleks mägesid. Kindlasti on keegi tark mees ka varem niimoodi öeldnud, aga vähemalt enda arvates olen selle sõnastuse peale ise tulnud. Olgu sellega kuidas on, aga peale ajakirjast GO Discover Lennart Meri sarnase mõttega tsitaadi lugemist tundub, et nii minul kui “kellelgi targal mehel” on ütlustega veel pikk tee minna.
For your reading pleasure:
Mis on kontrast?
Seda me peaksime nagu teadma. Tuli ja vesi. Geiser ja liustik. Lumi ja laava. Sõprus ja vaen. Lihtne vastus. Aga miks on kontrast naudingu allikas? /…/ Miks püüab inimene oma elu sisustada kontrastselt? Nagu näiteks meie. Kas me ei tunne rõõmu juba paljast siinviibimise ja koduse elu kontrastist? Võidakse ju vastata, et inimene vajab vaheldust, kuid see ei ütle midagi – ka see mõiste vajaks lähemat seletamist. Kas kontrast pole mitte elu sügavama tunnetamise vahend? Elu haaramine kahest vastandlikust küljest, elu reljeefsem, plastilisem nägemine, ühe külje sügavam tajumine teisega võrdlemisel?
Ekspress avaldas eelmisel nädalal Vietnami reisikirja. Nüüd siis võib siia kirjutada need tekkide tagakülgedelt ja tont teab kust leitud lausekatkendid, mille nö. ametlikust versioonist heaga välja jätsin.
Umbes kell pool neli ühel teisipäevahommikul
Eales, kunagi, iial-iial, ilmaski pole ma õlle vastu nii kõvasti võidelnud kui täna, kui mul oli mõte minna homme hommikul merele, aga Taaveti silmis oli läitunud tuluke, mis reetis isu teha loomkatseid. Kahjuks mitte loomadega vaid meiega et mis juhtub, kui inimestele mõnusa õhtusöögi ja rohke digestiivi peale sisse joota topeltõlled ja mõned kandikutäied moijtosid. Peale kümneminutilist maadlust Jibesi põrandal ja baarmäni hoiatust vaasi terveksjätmise suhtes loobusin ning tegin mõttes märkmikusse tähelepaneku, et elu on võitlus. Lasteaiakaaslastega, vene keele õpetajaga, tüdrukutega, poistega, kellele needsamad tüdrukud meeldivad, ülemustega, tuulega, rattaga ning viimaks .. Taavetiga, kui viimane üritab tekitada alkoholimürgitust.
Ajakiri Brandweek valis jälle viimase aasta parimad ja halvimad brändilaiendused, mille kohta on turundusinimesele päris huvitav lugemine Brandchannel.com-s. Brändilaienduse all mõistetakse siis mitte logo pikendamist horisontaalsuunas, vaid kaubamärgi “laenamist” oma tavalisest kaubagrupist välja, nagu näiteks Ferrari laptopid (kolmekordselt punase värviga kaetud ja väga väga kiired), Vana Tallinna liköörikommid (sisaldavad teadagi mida) või Marlboro Classicsi teksad.
Muidugi on Iamsi, mis on suur kassi- ja koeratoidu tootja, lemmikloomakindlustus kiiduväärt mõte, nagu ka Tide’i plekieemalduspliiats või Starbucksi kohviliköör. Ja olen üriiga 101% päri, et Harley Davidsoni koogikaunistamistarvete komplekt ei ole enam mitte brandilaiendus, vaid brändi-kõrvalhüpe või brändilömastus või kuidas seda nimetadagi. Eviani veega täidetud rinnahoidja on ka päris rumal mõte, mis iganes pidi seda vaadata.
Mõte hakkas selles suunas liikuma, mis oleks Eesti viimaste aastate suurimad brändilaienduskuriteod. Esimesena tuleb meelde Alexela mittevahutav habemepintsel. Ainult väga väga kõva mees tahab oma näonaha vastu panna asja, mis seostub diisli ja käibemaksupettustega. Teise koha annaksin Onistari tennisehallile, nüüdseks siis juba endisele Onistari tennisehallile. Ja pronksi saaks Nivea surfilaager – kuigi tegemist pole klassikalise brandilaiendusega, vaid lihtsalt sponsoreeritavale üritusele nime andmisega, olen ma siiski selliste eri maailmavaadete kokkutraageldamise vastu, aga sellest ma juba ükskord kirjutasin.
Mis brändilaiendused Eesti turundusmaastikult aga puudu on:
Maksu- ja tolliameti saunaviht – võiks olla suhteliselt kare ja kõva
leim.ee wc-paber
Tallinki kainestusmaja sadamapiirkonnas (mitte segi ajada Tallinki spaga, mis ka sinna kuskile tekib)
On üks koht, mille sarnast sa kunagi varem näinud ei ole. Koht, kus ööd on alati valged ja taevas sinine. Koht, kus sõpradega lõõgastuda ja end täiesti vabalt tunda. Koht, kus elad oma elu muretult, et seda lõputult nautida. Kaardilt sa seda paika ei leia, aga hea õnne korral võid sinna siiski sattuda.
Ma nüüd leidsin selle koha üles. See asub Kallastel, Peipsi järve ääres. Lisaks eelpoolöeldule peab mainima, et Djadja Igor teeb maailma teiseks parimat suitsulatikat*, suurte ratastega “karakatetsja” kindalaekas pole mitte kindad vaid viin (kindlasti mitte viru valge), soome kelguga saab lohetada küll ja kell pool kümme hommikul teeb pits viina palju erksamaks kui tass kohvi. Tööl ei tohiks sellest probleeme tekkida, vähemasti seni, kui su töö sisaldab päev otsa jää peal viibimist ja võrkude lappamist.
Djadja Igor küll turismiga ei tegele, aga ta arvas, et headele tuttavatele või lihtsalt headele inimestele võin ta numbri anda küll. Küsi, kui huvitab.
* Esimest kohta hoiab mu vanaisa
