Vägevad sõnad

Ikka ja jälle olen endale või kellelegi teisele müünud ideed, et jamad on tegelikult head, ka siis kui need esmapilgul tunduvad kõigest jamad. Ja öelnud, et ilma orgudeta poleks mägesid. Kindlasti on keegi tark mees ka varem niimoodi öeldnud, aga vähemalt enda arvates olen selle sõnastuse peale ise tulnud. Olgu sellega kuidas on, aga peale ajakirjast GO Discover Lennart Meri sarnase mõttega tsitaadi lugemist tundub, et nii minul kui “kellelgi targal mehel” on ütlustega veel pikk tee minna.
For your reading pleasure:
Mis on kontrast?
Seda me peaksime nagu teadma. Tuli ja vesi. Geiser ja liustik. Lumi ja laava. Sõprus ja vaen. Lihtne vastus. Aga miks on kontrast naudingu allikas? /…/ Miks püüab inimene oma elu sisustada kontrastselt? Nagu näiteks meie. Kas me ei tunne rõõmu juba paljast siinviibimise ja koduse elu kontrastist? Võidakse ju vastata, et inimene vajab vaheldust, kuid see ei ütle midagi – ka see mõiste vajaks lähemat seletamist. Kas kontrast pole mitte elu sügavama tunnetamise vahend? Elu haaramine kahest vastandlikust küljest, elu reljeefsem, plastilisem nägemine, ühe külje sügavam tajumine teisega võrdlemisel?

Ja siis see ka veel sealsamas:
/…/Tahaksin, et mu sõnad ei kõliseks. Tahaksin sisendada, et tahtest oleneb palju ja tugevast tahtest oleneb peaaegu kõik
Seda postitust pole mõtet kommenteerida 🙂