Brasiilia on mu uus lemmiksihtkoht. Ma ei leidnud ühtegi asja, mis mulle selle riigi puhul ei meeldinud. Välja arvatud öömaja Cumbucos, mille puuvooderdisega dušikabiin ei lähe mul niipea meelest. Aga kõigest varsti reisikirjana pikemalt.
Lennureisi tegi umbes poole lühemaks Joseph Helleri Catch-22. Üle pika aja raamat, mis paneb kõva häälega naerma, ja millel on samas ka midagi öelda. Imelikul kombel seda vist eesti keeles ei ole veel ilmunud.
Ja siis need uudised. Kuigi neid oli vahepeal kogunenud päris palju, mõned mind väga otseselt puudutavad, ei olnud vahepeal tegelikult midagi uut juhtunud. Kui saaks, elaks oma elu heameelega nii, et minu erinevaid inboxe ja RSS-lugejat jälgiks keegi teine ning teeks igal nädalal kokkuvõtte olulisematest uutest sündmustest ja arengutest, nii nagu üks töökaaslane teeb üle kahe nädala leheküljelise kokkuvõtte Skype’i foorumites toimuvast. Mõtle, kuidas saaks sellega aega kokku hoida.
Kaks inboxi kogunenud uudist tegid rõõmu sellegipoolest. Üks Inglise firma pakub võimalust mõnele räpasele seinale või tänavale oma reklaam “sisse pesta”. Väga roheline ja elegantne. Ja teiseks, vahepeal oli valmis saanud 3 Skypephone, mis on mobiiltelefon ja Skype ühes tükis. Nagu ikka uute asjadega, on lapsehaiguseid, aga jalutades eile õhtul Londonis ja rääkides Vietnamis surfava Kristjaniga, selle eest pennigi maksmata, oli tunne, et maailm on jälle natuke väiksemaks muutunud. Kristjan kasutas seejuures Skype’i toega pihuarvutit (oh, see on nii 2006), nii et tasuta ilma arvutita helistada saavad ka need, kelle koduriigis mobiilifirma 3 ei tegutse.
Väga tööjutuks läks kätte ära, vabandust. Eelkõige tahtsin ikka öelda, et super reis oli.

Olin eile selgelt liiga pessimistlik, oletades, et satun sel aastal ainult yhele uuele maale. “Tänu” TAP Portugali lendurite, keda ma siinkohal tervitan peatykiga Mehe suguelund Mai Loogi koostatud Eesti slängi sõnaraamatust, streigile sain ma kauba peale päeva Faros, mida ma nyyd avastama lähen. Täitsa ilus linn paistab, hotell on otse vanalinnas, mere ääres, nelja tärniga ja puha. Ainus kahtlane asi on kurepesa hotelli ees kahe täiesti ehtsa kurega. Mystika, mida nad seal teevad.
Homme siis Brasiilia teine katse.

Ma ei ole kunagi varem Eestis vähem viibinud kui sel aastal, ja sellest hoolimata pole ma tänavu üheski enda jaoks veel avastamata riigis käinud. Samuti pole ma sel aastal ühtegi reisikirja kirjutanud. Viimane aeg neid vigu parandada. Istun ümne tunni pärast inspiratsiooni kogumiseks lennukile, mis viib mind Jericoacoarasse Põhja-Brasiilias.
Sellel, miks just Brasiilia, pole head põhjust. See maa on mulle alati tundunud nii kauge ja eksootiline, et reisiplaanid pole sinna lihtsalt ulatunud. Kuubal käik otsustas ära, et ka järgmine reis tuleb Kesk- või Ladina-Ameerikasse, ja kui hea tuttav rääkis plaanist minna tuulisesse paradiisi meenutavasse kalurikülla lohesurfi õppima, oli idee hetkega müüdud. Riik, mis on maailmale andnud caipirinha, bossa nova ja Brasiilia vahatamise, ei saa ju olla läbi ja lõhki halb.
Lennukil peaks vastas olema auto, esimeseks paariks päevaks on olemas pousada, tuult on ja T-särke võtan kaasa kolme-nelja päeva jagu. Kõik ülejäänud selgub kohapeal. Kirjutamiseni!

Eelmisel pühapäeval jäi Tate Moderni ees kõrva see noormees.

Daniel mängis instrumenti hang. Mis on selline vasekarva metallist muusikariist, oma olemuselt midagi bongo ja vana kooli äratuskella kupli vahepealset. Kuigi tema bändi Hang Playing Hedge Monkeys MySpace’i lehel on ainult kaks lugu väljas, ja selle kujundus on halvem kui katk, on temalt ostetud plaat väga mõnus ja chill kuulata. (Saada ping ja võin oma rõõmu jagada.) Pill kõlab vanalt ja idamaiselt, aga kui ma õigesti aru sain, on neid alles üsna lühikest aega kuskil Šveitsis tehtud. Daniel lisas, et sealsamal lehel on väljas juhised, kuidas hangi osta ning et kui pilli valmistajatega ühendust võtta, siis tasub vanamoodsat posti, mitte e-kirju saata.

Sten kirjutas:
8:18 PM
kuule, avastasin, et tuhat.pravda.ee feed on vist katki
8:19 PM
google reader näitab RSSi viimaseks sissekandeks 28. sept 2006…
Tõepoolest, nendel, kes loevad seda blogi Google Readeri või muu säärasega juba rohkem kui aasta, katkes mingil hetkel RSS voog seoses serveri kolimisega, kuigi aadress jäi samaks. Kui kustutada ja uuesti lisada, on korras. Kes veel ei loe mõne RSS-lugejaga, soovitan ära proovida.
Seda ka, et kuna kirjutan ikka ja jälle raaamatutest, siis lisasin raamatuviidetele Amazon Associates lingid. Kui siit blogist klikkides raamatu ostad, saan mina kuni 10 protsenti rahast Amazoni krediidina ja saan omakorda rohkem raamatuid osta ning nendest kirjutada. Nõiaring. Hakkasin ainult mõtlema, et äkki peaks link olema USA, mitte UK Amazoni poodi.
Kui sina ostad Amazonist raamatud, kumba sina kasutad?

Olen enamiku oma teadlikust elust arvanud, et inimene peab arendama oma tugevaid külgi ja mitte proovima oma nõrku külgi järele aidata. Geenidega ju võistelda ei jõua. Kui DNA’sse on miljonite aastate jooksul kirjutatud, et ma ei oska joonistada, siis pole mul mõtet proovida seda oma keskmiselt 65-aastase eluajaga muuta. Jah, ma suudaksin hoolega harjutades lõpuks joonistada orava, mis ei meenutagi lennukit, aga milleks? Väga heaks ei saaks ma niikuinii. Selle asemel lihvin ma näiteks oma kirjutamisoskust, milles tunnes ennast juba 10-aastasest peale üsna koduselt. Küll väga koleda käekirjaga, aga ikkagi. Seda lihtsat näidet saab laiendada ka keerulisematele eluvaldkondadele.
Tegin hiljuti ühe sellealase testi, ja veendusin taaskord, et oma tugevuste teadmine on kuldaväärt asi. Olen teemaga tegelenud eri aegadel, mahus ja kontekstides, ja alati on see aidanud mingit otsust teha või protsessi kiirendada. Panen siia postitusse erinevad tööriistad kirja, äkki on neist kellelegi veel kasu.
Kõige lihtsam on võtta 10 minutit ja lihtsalt kirja panna, mis tugevused on. Leidsin ühe dokumendi 2003. aasta veebruarist, kus endale eesmärkide püstitamise hoos seda teinud olin. Olin siis kirja saanud viis põhiliselt tööga seonduvat tugevust ja selle baasilt teinud otsuse, et midagi on vaja muuta, sest mul oli tunne, et ma ei ole endale optimaalses ametis ega saa selle eest piisavalt raha. Aga ma ei olnud päris kindel, mis muutust vaja on, ning ma ei tahtnud väga töökohta vahetada, sest tiimikaaslased olid väga ägedad.
Mõni kuu hiljem tegi Peep esimese Saavutama õppimise koolituse. Olgu omade vahel öeldud, et selle nimi ei meeldinud mulle siis ega meeldi ka nüüd. Küll aga meeldis, et kolme päeva jooksul oli muu hulgas aega endasse vaadata ja oma tugevusi (ja nõrkusi) põhjalikumalt analüüsida. Selle baasil otsustasin, et kui väga mulle mu töökeskkond ka ei meeldi, on parem lühikeses plaanis hakata turundama mõnes hardcore‘imas äris kui seda on koolitus ning pikas plaanis seda proovida välismaal.

Continue reading →

Ammune võitluskaaslane Priit andis teada, et Raketil on jõulu ajal uus lauamäng välja tulemas – Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju, jätkuks nelja aasta tagusele meediakampaaniale. Mängu eesmärgiks on teadagi mis. Priidu ja Asko sõnadega:
Mängu idee polegi hästi äraunustatud vana – tegu on täiesti uue kontseptsiooniga! Lihtsustatult võib seda kirjeldada kui tempereeritud segu pahupidi keeratud Monopolist ja kaardimängust Perekonnatola. Kolm kuni kuus mängijat koguvad ägedaid asju ning vuhivad mänguväljakul ringiratast nagu hüperaktiivsed oravad, aga olukorra tõeline peremees on hoopis Surm, kelle saabudes lüüakse seis lukku, loetakse asjad kokku ja selgitatakse mängu võitja.
Ma juba tahan seda asja jõuluks kinkida ja ise mängida! Nagu aru sain, otsivad autorid praegu partnerit, kes tahaks ette ära osta 500 mängu ja saaks kauba peale au ja kuulsuse. Nii et kui sinu firmal on head kinki vaja, võta nendega ühendust.

…algab sõnadega Täna ärkasin kell 8.10 või mõne muu sarnase mõttetusega. See blogipostitus, mida sa praegu loed, aga ei ole tüüpiline, sest ta algab sõnadega … algab sõnadega. Aga see selleks.
Igatahes mina ärkasin täna kell 8.10, pesin eileõhtuse Favela Chici silmist, sõitsin koos Eesti eksiil-lohekoondisega Camber Sandsi ja leidsin sealt eest pilvitu taeva, stabiilse 12-meetrise lohe tuule, umbes 20 soojakraadi ning peaaegu sama sooja vee. Seoses sellega peale lohetamise ma täna midagi muud ei teinudki. Super.