Kuuba reisikiri ilmus ka Ekspressis. Valisime sinna Johansoniga mitu head pilti, millele said juurde väga head pildiallkirjad, aga enamik neist ei mahtunud lehte. Ühte väljajäänud pilti ja selle allkirja on aga kohe patt siin avaldamata jätta. Tegelikult oleks pidanud seda juba varem tegema, aga parem hilja kui see, kes vabandust ei leia.

Continue reading →

Kolisin Londonisse. Nii nagu kaks ja pool aastat tagasi mõttes otsustasin.
Kodu otsimine on päris väljakutseterohke. Raske on aru saada, missugune nenest lugematutest linnajagudest on ‘see õige’. Ja siis see hinnaküsimus. Piljardilaua suurune korter maksab neli miljonit krooni. Nii et oma Kalamaja korteri eest saaksin umbes kaardilaua suuruse elamise – paljukest inimesel siis ikka vaja on.
Peale kahte nädalat kahe kraaniga vannitoa kasutamist ei oska ma ikka veel nahka põletamata käsi pesta. Nagu üks elupõline londonlane õpetas:
With the hand washing thing it is easy .. First fill one saucepan with hot water, then fill a second saucepan with cold water. Stick both of your hands out of a nearby window. Then ask a friend or relative to take both saucepans and simultaneously pour the water over your hands. As the water falls it mixed together (blending in temperature) providing a pleasantly warm – and hygenic – hand wash. As you can see, it is a very simple and it has worked well in this country for centuries.
Esimese palga sain elu esimese tšekina, aga nagu tagantjärele selgus, oli sealt mingi allkiri puudu, nii et nüüd kantake see ikkagi üle. Kusjuures kontole, mille kaart on mulle küll postiga kohale jõudnud, aga PIN-kood mitte ja mille monofunktsionaalse internetipanga (saab teha kohalikke makseid) pidin aktiveerima telefonipanga kaudu. Kui nii edasi läheb, hakkan oma helerohendavat kodupanka, mida ma ikka ja jälle kirunud olen, varsti taga igatsema.
Jürgen küsis päeva tagasi Skype’i sõnumi: Kas sul on nüüd selline mobla, mida tuleb vasaku kõrva ääres hoida?. Tõepoolest, vana number enam ei kehti, uus on kirjas minu Skype’i profiilis