Hansapanga rohelised suled

green.pngHansapanga roheline kodulaen on tore algatus. Tegemist küll pigem PR-projekti kui tõsise plaaniga midagi paremaks teha, aga kuskilt peab ju alustama.
Tore on see, et madala energiavajadusega majadel on soodsam laenuintress, aga miks ainult 0.1%, kui isegi lihtsalt küsimise peale antakse suuremaid soodustusi? Kui anda selliste majade ehitajatele kohe oma privaatpangandusega võrdsed tingimused, oleks see hoopis selgem signaal, et pank võtab asja tõsiselt.
Ka nimekiri asjadest, mida pank ise roheliselt teeb on veel veidi lapseohtu. See on küll tore, et printerid trükivad kahepoolselt ja pudelivee asemel on filter (küllap pank teab, et need on ühtlasi ka head moodused kulude kokkuhoidmiseks), aga miskipärast ei leidnud ühtegi sõna sellest, et pank kasvõi mõne oma kontoritest oleks muutnud selliseks, kus aktiivkütmist vaja poleks.
Kogemata tuli nüüd kriitikat rohkem kui kiitust, aga veelkord – minu meelest see on tore algatus. Ja kui pank oma rohetegevuse nimekirja pikendab, küll kiidan pikemalt.

My kind of street art

DSC00855
So went to see Cans festival yesterday. It’s a collaboration by Banksy and about 40 other stencil artists in an alleyway by Waterloo station.
Now, I don’t want to pretend to know much about that sort of thing. I’ve just always liked good graffiti and hated the bad kind. The notion I got yesterday was that this is as contemporary as contemporary art can get. When still as school I quite liked reading an article or a whole book about a painting we were studying at the time in order to ‘get it’. But this was not by a 17th century Italian artist. These dudes walk the streets I walk (technically) which made this ‘excibition’ extremely enjoyable.
Even my old calculator/phone/camera captured some really cool stuff. I mainly shot weird details as bigger pieces are covered by dozens of guys with huge cameras already. I can’t wait for Taavet to get his stuff out of his cam.

Aga kust te seda võtate?

Vend tuletas meelde toreda loo, mida rääkis kunagi keskkriminaalpolitseis töötanud tuttav. Neil oli seal palju reaalset tööd, mida aeg-ajalt kippusid segama inimesed oma tühiste probleemidega. Kellele tundus naaber kahtlane, kes arvas, et tema juhtumi uurimine võiks minna kiiremini. Nende inimestega kiiresti ja siinpool viisakuse piiri toimetulemiseks oli seadusesilmadel varuks geniaalne küsimus: aga kust te seda võtate? Pealtnäha süütu küsimus paneb vastaja olukorda, kus ta peab hakkama tõestama et ta ei ole kaamel või tõdema, et ta on.
Kui mõni usinam sellest hoobist toibus ning rassis ennast väiteni, mis oleks justkui nõudnud järelduste tegemist ning tegutsemist, lasti käiku trump. See kõlas: mida te sellega öelda tahate? (Loe: kaamel mis kaamel).
Geniaalne. Ära ainult kommentaarides küsi, mida ma selle postitusega öelda tahan.

Note to self: I like Amsterdam

I started the week in Amsterdam with an unbelievably enjoyable long weekend trip. The moment I stepped out from the cab to enter the apartment we had rented on Prinsengracht I remembered just how much I like that city. For me Amsterdam combines the virtues of a big city (sights, food, entertainment, connectedness) and a small city (coziness, little need to plan ahead, not that expensive, freedom to bike) in a way that I haven’t seen anywhere else. So very gesellig! Plus I quite like the simple directness of the Dutch and the perverse beauty of the language. I suspect some day there may be a vol 2 coming to the four months I spent studying there.
If you haven’t been yet, book now and thank me later.

So, this is what I do for living

Have you ever struggled explaining your grandparents what you do for living?
– So, what do you do for work?
– I work in marketing
– Well, yes, but what do you do?
– I sort of get in in the morning, open my computer, read what other people have written me and write back, talk to people, attend a few meetings and then go home.
– But what do you do for work?

That thing. And this is not even trying to explain what user journey marketing is. Even most of my friends need a lengthy explanation, or just give up. How lucky I am then that at least for some time I can actually explain what I do. Meet Skype’s new subscriptions.
subs.png
It was pure bliss to work with incredibly smart and fast working people on messaging and promotion of these. Even better, people seem to like the product. It helps to talk about the weather (or what the dog ate for breakfast) in grater detail than has ever been possible before for millions of people around the world that still like their landlines. How nice is that!
I am looking forward to the next conversation with my grandparents.

Ad of the week award

…goes to horror movie channel 13th Street in Hamburg. Medium so well mixed with the message that witty copy is almost too much. But of course it isn’t.
I bet that cost per contact is ridiculously high. But what a contact that is. Pissed off or politely surprised, everyone that participates in this ad (an expression you don’t hear too often) is bound to tell their buddies back at the bar. Add the odd blogger here and there and not only is such a thing more fun to do, it actually gets you more bang for the buck.

The perfect headline

The perfect headline
Hats off to this piece of copywriting that has all the element of salesy copy. The two years I spent writing ads for the weekly Eesti Ekspress don’t even come close to this masterpiece which will inevitably become a classic and will be taught in all writing schools on all continents. The only question remains if this is for the class of Do’s or Dont’s.

Esimene eestikeelne blogispämm

Sain sel nädalal esimese eestikeelse spämmkommentaari. Esiti mõtlesin, et selle sündmuse peaks jätma anonüümseks, nii nagu kunagi Artemise templi süüdanud Herostratos pidi jääma nimetuks, aga lugu ei ole nii lihtne. Niisiis faktid:
9. aprillil kirjutas keegi nimega hambaravi http://www.kliinik32.ee siiasamma kommentaari sisuga hambaravi http://www.kliinik32.ee. Selle kellegi (õigemini millegi, sest sõnum tundub kuidagi … masinlik) meiliaadressina oli märgitud kliinik32@kliinik32.ee, veebiaadressina http://www.kliinik32.ee ja IP-aadressiks oli salvestunud 217.159.130.212. Kui guugeldada ja see brauserisse sisestada, tundub tegu olevat Tartu aadressiga, mis on kuidagipidi Estikoga seotud.
Kirjutasin nii märgitud meiliaadressile kui kliiniku üldmeiliaadressile, tänasin neid kommentaari eest ja küsisin, miks ja kuidas nad niimoodi kommenteerivad. Blogikommentaaris toodud meiliaadressi ei olnud olemas, aga üldiselt aadressilt sain vastuse:
Tere,
Vabandame Kliinik 32 nimel tehtud kommentaari eest. Kahjuks ei ole me tuvastanud, kes sellise kommentaari tegi. Info saamisel teavitame Teidki.
Head,
Liina Mägi
Administraator
Kas tõesti kirjutas spämmkommentaari keegi lihtsalt segaduse külvamiseks? Kõlab veidi uskumatuna. (Ja kui see on tõsi, kas selle kohta võiks öelda spämm spämm?) Raske on uskuda ka seda, et piltide järgi toredatel hambaarstidel ei ole raha tasulise reklaami tegemiseks ja nad kasutavad meelega sama taktikat nagu viagramüüjad. Või siis on kuskil lihtsalt mingi ulakas turundusinimene, kes tegutses enne kui mõtles. Ei tea. Aga kui sina sellest kliinikust, nende veebifirmast või sellest IP-aadressist midagi rohkem tead, kirjuta palun. Spämmijad ilusasti ahju.

Võida Laine Jänese allkirjaga jalgpall!

Robin palus sõna levitada, et selline kampaania on toimumas. Võid võita praktilise sporditarviku, mille väärtust minu meelest ei kahanda seegi, et seal on Hannahi ja Laine Jänese allkirjad peal. Aga mis minu meelest tähtsam – ära viska koguaeg oma vana tavaari ära ja osta uut, vaid uuskasuta ning taaskasuta. Selleni, et saame kolida Veenusel asuvasse suvilasse läheb veel aega; seni peab jalge all oleva planeediga heaperemehelikult käituma.