Category: Turundus ja reklaam

Mängud tarbijatega

Saada-SMS-ja-kogu-kokku-viis-ostutšekki-ja-võid-võita-T- särgi-kasutusõiguse-Pärnus-üheks-kuuks-tüüpi tarbijamängud on vist kõiki ära tüüdanud. Ja üldse – tarbijamängud, millel ei ole sõnaga mängimine absoluutselt mitte midagi pistmist (küll aga sõnaga tarbimine).
rochambeau.jpgSelles valguses oli hea näha kampaaniat, millele Seth Godin viitas. Mängi müüjaga paber-käärid-kivi mängu ja kui võidad, saad ühedollarilise hinnaalanduse. Värske lähenemine ajal, kus klientide/kasutajatega sideme tugevdamine (consumer engagement) on üheks leierdatud märksõnadest ja kus isegi luksusbrändid peavad tegema hinnakampaaniaid.
Selliseid mänge saab ju teha praktiliselt iga hinnaklassi ja ostusituatsiooni puhul.
* Konsulteerimist nõudvate asjade puhul (kodumasinad, tehnika, spets-sporditarbed), kus inimesed on valmis ostu puhul aega kulutama, võib anda allahindlust trips-traps-trulli mängu võitjale.
* Jaekaubanduse puhul, kus kassas peab vähe aega minema, saab teha soodustuse vana hea mängu “Arva ära, mis numbrit ma mõtlen” võitjatele. Loomulikult oleks kliendil alati õige vastus. Ja sellest oleks raudselt linna peal rohkem juttu kui lihtsalt ära antud hinnaalandusprotsendist.
* 10-protsendilise allahindluse kuulutamise asemel võib väiksele reklaampinnale trükkida hoopis lihtsa temaatilise ristsõna, sudoku või piltmõistatuse ja anda soodustus igale õige lahenduse kassasse toojale. Sihtrühm on küll väiksem, kuid selle tähelepanu oleks mäekõrgune. See sobiks eriti hästi flaieri- ja postkaardimeediale.
* Trükireklaamina ilmuva Leia kolm erinevust-mänguga saaks inimese väga pikaks ajaks oma tootega seonduvat pilti jõllitama panna.
Või on parem 10-krooniseid sõnumeid saata ja tšekke koguda?

Uue aja pressiteade

See peaks olema UK esimene “päris” sotsiaalse meedia pressiteade. Kaasas pildid, audio, video, kommenteerimisvõimalus, järjehoidjaks seadmine, RSS-voog, digg-lingid ja kõik muud viled-kellad. Leitud siit.

Elu raskeim žiletiostmine

See, kui Põhja-Rimis (see on seda vana ja koledat, mitte uut ja udupeent tüüpi) žiletiterasid kassas nähtaval ei ole, ei tähenda, et nad oleksid poest otsas. Küsima peab lihtsalt, ja siis müüa annab, kenasti turvakarbi sees ja puha. Iseendast väga paranoiline panna asjad nii peitu kui turvakarpi sisse, aga ju siis muidu varastatakse. Või kardavad nad, et inimesed teevad nendega endale koju kõndides viga. Sest müüja jättis nad mulle lindile turvakarbi sees, ja kuna ma proovisin samal ajal nii kaardiga maksta, telefoniga rääkida kui asju kotti pakkida, sain ma sellest aru alles kodus. Poodi tagasi minna ei viitsinud ja otsustasin koduste vahenditega pakendi avada.
Ainukeseks tööriistaks minu poolväljakolimisjärgus korteris olid kanakäärid. Vähem kui viis minutit hiljem oli nahk natuke märk ja pakend avatud. Tõesti turvaline värk. Aitäh Rimi müüjale uue kogemuse eest, see oli nii mulle kui kanakääridele väga huvitav.
Pilt ei tulnud välja

Personaalse turunduse supernäide

Kui Eestis on turundusajakirjade puudus, siis UK-s on neid selgelt üle. Täna näiteks saabus mu lauale selline.
marketing%20direct.png
Alguses tundus ajakiri nagu ajakiri ikka. Kui aga kaanefotot lähemalt vaatama hakkasin, läks esmamuljeavaldamisemeeter hoobilt kolmelt kümne peale.
closeup.png
Paljud firmad, kellele olen maksnud tuhaneid või kümneid tuhandeid kroone, kutsuvad mind sageli Lp. Kliendiks. Marketing Direct suudab teha minu nimega foto ajakirja esikaanele. Respect!

Medium is the message

Waitrose on ilmselt kõige moodsam poekett Inglismaal. Kaubad on orgaanilised, jamavabad ja võimalikult vähe transporditud, värskusest ja kvaliteedist rääkimata.
Infokild, et Marylebone High Streeti pood läheb esmaspäevast 17 päevaks remonti, et teha sellest veel parem Waitrose, puudutab ilmselt väga väheseid selle blogi lugejaid. Aga sellest, et remontiminekust teavitas lisaks siltidele soliidne härra uksel, on midagi õppida. Ja tegemist ei olnud madalapalgalise kolmanda maailma töötajaga, kes masinlikult ühte ja sama lauset kordas, vaid intelligentse inimesega, kes suutis minu minuti-paar kestnud jälgmise jooksul vestluseid erinevalt alustada, põhjendada, miks pood remonti läheb ja öelda, kus lähiümbruses veel toidupoode on.

Paber, käärid (kivi on puudu) ja turundus

papervsscissors.png
Ma ei ole küll suur Mambo riietebrändi austaja, aga selliste siltide poodi riputajatena teenisid nad ühe plusspunkti juurde. See väike osa minust, mis on arvutav turundusinimene, hakkas muidugi kohe jorisema, et see on ju omanike raha raiskamine “lihtsalt lahedatele asjadele”. Aga arvestades seda, et mina sellest siin praegu kirjutan (lingiks ka, aga ei leidnud kuskilt nende kodulehte), ja esimese Google’i otsinguga leidsin mingi Austraalia lehe kirjutise samal teemal, jään selle juurde, et turunduseelarve peab olema nagu investeerimisportfell. Osa eelarvest peab olema kulutatud riskikapitalina – see raha võib kaduda, aga kui see töötab, siis toodab ta algse paigutuse mitmekümne/-saja kordselt tagasi. Ja mida suuremate ambitsioonidega firma, seda suurem see osa peab olema.