Category: Turundus ja reklaam

Blogimise käsulauad

Villu küsis minult (ja mitte ainult minult), mis võiks olla kolm blogimise põhimõtet.

Asja üle mõeldes avastasin, et minu mõnu pärast blogimine on täiesti soiku jäänud. Kunagi kirjutasin Steni jaotuse järgi nii lugejast kui kirjutajast, moel, mis oli huvitav mulle ja loodetavasti ka lugejatele. Nüüd on aega ainult reisikirjade ja surmtõsiste artiklite produtseerimiseks. Kogu blogimisaur läheb selle peale, et inimesed oleksid kursis Skype’i ja Pledgehammeri tegemistega ning see blogi siin on seetõttu muutunud sama põnevaks lugemiselamuseks nagu ajaleht Kesknädal. Seetõttu käsitleb minu vastus Villule ainult seda osa blogimisest, mis jääb firmade/organisatsioonide ja laiema publiku vahele. Jälle üks igav jutt, ühesõnaga.

Esimene põhimõte on äriblogi puhul teada, miks sa seda pead. Kui see on selge, on hoopid tõenäolisem, et maailma ei teki juurde ühte järjekordset harva uuenevat pressiteadete või sooduspakkumiste kogumit, mida kellelegi vaja ei ole. Blogi eesmärk võib olla tagaside saamine, kasutajate õpetamine ja nende omavahel kokkuviimine, organisatsioonile inimlikuma näo tekitamine, otsingumootoritele paremini silma jäämine või muu säärane.

Teise asjana on hea kirjutamisel arvesse võtta, miks lugejad seda loevad või võiksid lugeda. Kas pakud neile meelelahutust, nõu, võimalust teiste kasutajatega suhelda, ideid ja inspiratsiooni, oma sooduspakkumiste arhiivi (kindlasti on selliseid inimesi, kellel just seda vaja) või midagi muud. Ja see ei pruugi eelmise punktiga üldse sajaprotsendiliselt kattuda.

Kolmas põhimõte on see, et kirjavigu ei tohi olla. Mitte nii nagu siin, kus pea alati mõni täht üle või puudu jääb.

Turunduseelarve kui investeerimisportfell

white%20mouse.gif
Käisin mõni aeg tagasi ühel Äripäeva seminaril, kus rääkisin, et turunduseelarve on investeerimisporfell ja jagasin oma sellealaseid kogemusi. Et targad mõtted ainult oma ja seminaril käinute teada ei jääks, tegin märkmete põhjal artikli Directorisse. Kuna nad veebis näitavad täiemahulisi tekste ainult tellijatele, avaldan jutu ka siinsamas:
Mida kõike ma investeerimisest ei tea
No näiteks seda ei tea, millal on see kõige parem aeg aktsiaid osta või müüa. Investeerimisega alustasin 1997. aastal. Ostsin elu esimese õppelaenu eest ühe Venemaale investeeriva aktsiafondi osakuid. Kuigi esimesed päevad olid paljutõotavad, kahanes potfelli väärtus paari kuuga umbes pooleni algsest väärtusest, mille peale närv ütles üles ja otsustasin allesjäänud õppelaenu investeerida hoopis likviidsematesse varadesse. Ka selle väärtus kahanes kiiresti, aga vähemasti jäi alles taara, mida hiljem sai ära viia.

Continue reading

Reklaambannerite teine tulemine

Reklaam tekitab häirivalt palju jäätmeid, kirjutas Evelin Pullerits mõni aeg tagasi. Osaliselt sellest inspireerituna, osalisalt niisama rohelisi mõtteid haududes tekkis mõni aeg tagasi idee teha kasutatud reklaamist midagi … kasulikku.
Rimi_small.jpgÄraütlemata hea meel on teada, et alates sellest nädalast on Rimi hüpermarketites müügil kandekotid, mis on tehtud Rimi enda välireklaami plakatitest. Kui muidu rändavad PVC-st reklaamplagud peale kahenädalast kampaaniat prügimäele, siis nende sõnumikandjatega saab peale väikest õmblustööd koju viia näiteks kuus suurt joogipudelit, umbes kümme veini või hunniku konserve näljasele kassile. Sangade pikkus on valitud selline, et kotti saab kanda nii käes kui üle õla. Kotid on valminud käsitööna ja igaüks neist on erinev.
Minu sügav kummardus Rimile ja Evelin Mägiojale, kes oli seda toorest ideed valmis kohe katsetama. Ja veel sügavam kummardus Inga Liivile firmast Ambient Marketing, kes vaatamata esimestele tagasilöökidele õmblusrindelt vankumatult asja edasi ajas ja Rimil reklaamplagud kandekottideks taguda aitas.
Kui Rimile ideepakkumist tegin, pidin seda tegema mingisuguse organisatsiooni nime alt, ja nii sündis 361 Thinking. Kahtlustan, et see ei jää viimaseks roheturunduse ideeks, mis teoks saab 😉
English summary
This is too good not to have a synopsis in English. This week Rimi stores in Estonia started to sell carrier bags made out of recycled outdoor advertising banners. Kudos for the Rimi folks and to good people at Ambient Marketing that made this happen. I meanwhile founded 361 Thinking. Or should I rather say I built a website (10 minutes), designed a logo in Keynote (3 minutes) and had an interesting discussion with a friend and Pantone, Inc about naming (20 minutes). Let there be more green marketing.

Kesknädal – busted

Pärnu Juhtimiskonverentsi tiim saatis paar nädalat tagasi laiali otsepostituse, mis pealtnäha meenutas Economistist väljarebitud lehte. Aga ainult pealtnäha, sest kasvõi natuke lugedes sai aru, et tegemist on reklaamiga. Ma täpset sisu ei mäleta, aga no kui tõenäoline on, et Economist küsib majanduse kohta kommentaari flambojantselt (“Economisti” sõnadevalik) konverentsikorraldajalt? (Ei midagi isiklikku, Toomas.) Või kui ka küsib, siis kui tõenäoline on, et ta trükib sinna kõrvale ka konverentsi programmi. Koos logode, hindade ja registreerimisinfoga. Minu meelest ainult erakordselt pealiskaudne, erakordselt kibestunud või erakordselt rumal inimene usub siis veel ikka, et tegemist on Economistist väljarebitud lehega.
Khm-khm. Tundub, et Kesknädala toimetuses töötab mõni inimene, kes vastab ühele või kõigile neist tingimustest. Või siis on neil veel arenenum vigurväntlusmeel, kui konverentsi omadel. Tänane Kesknädal kirjutab:
„Majanduskasv Eestis on sel aastal sisuliselt peatunud – esimeses kvartalis roomas majanduskasv valuliselt haletsusväärse 0,01 protsendini,“ nentis Suurbritannia nädalaleht The Economist 27. augustil.
The Economist meenutas, et veel 2006. aastal triumfeeris Eesti 11,4-protsendise majanduskasvuga, olles oma regioonis üks kiirema majandusarenguga riike. Eesti majandusnäitajate drastilist halvenemist vaadeldes tõi leht paralleeli muinasjutust, kus uhke tõld hirmuäratava kiirusega muutus kõrvitsaks.
Selle asemel, et lugejatele lahti kirjutada totaalse languse põhjusi ja avada nende tausta, asus The Economist lausa reklaamilikult kiitma Eesti majanduse tulevikuväljavaateid. Selleks kasutas ajakirjanik Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi abi (kirjutades tema perekonnanime valesti: Kaas).

Ja nii edasi. BNS-s oli täna hommikul ka uudis TALLINN, 10. september, BNS Kesknädal refereeris The Economisti pähe konverentsikutset , aga sellele ei pääse kontot omamata ligi. Lõbus lugu, igatahes.
Lisand 15.05 – küsisin Toomaselt ka kõnealuse otsepostituse faili.. Tema kommentaar küsimusele, mida muud on reklaami kohta kuulda olnud, vastas ta: palju rõõmsat tagasisidet.

They must be kidding

Skydiving so-far-so-good styleThere’s a great story about this guy who went on a skydiving course. He loved the first dive and could not wait to get back in the plane, and out of it. He wasn’t lucky with the second dive because that day the wind was blowing too hard (an expression very alien to a kitesurfer) and he had to just wait on the airfield the whole day. And then another day a week later. Third time he got all the way to the plane and 100 meters in the air, and then the engine of AN-2 died. 100 meters is just enough to open your parachute but it will not have much effect on your speed. So if there is any benefit from a parachute at 100 meters it is probably that if you jump and immediately open the shoot it will elegantly cover your very flat body on the ground. Anyway, this guy and 12 other novices were scared as hell because the pilot was swearing in Russian and plane was gliding towards the ground shakily. The emergency landed in the bushes and the lot had to walk back to the base about 3 kilometers away. A happy ending!
I’d consider this a funny story had the guy not been me. With that experience behind my belt (and almost touching my underpants) this flyer seems hilarious. I mean, what the hell was this Photoshop-loving designer thinking. Why show freefalling 2 meters above the air, so-far-so-good style. Then again, maybe it’s me.

A hidden message

(I’m not a designer but) if you place an ad about wireless internet in the woods by the roadside in the woods you don’t really need to put a picture of trees on the ad because they are kind of there already, aren’t they?
kou.JPG
The copy goes: Don’t waste petrol on looking for internet.

Hansapanga rohelised suled

green.pngHansapanga roheline kodulaen on tore algatus. Tegemist küll pigem PR-projekti kui tõsise plaaniga midagi paremaks teha, aga kuskilt peab ju alustama.
Tore on see, et madala energiavajadusega majadel on soodsam laenuintress, aga miks ainult 0.1%, kui isegi lihtsalt küsimise peale antakse suuremaid soodustusi? Kui anda selliste majade ehitajatele kohe oma privaatpangandusega võrdsed tingimused, oleks see hoopis selgem signaal, et pank võtab asja tõsiselt.
Ka nimekiri asjadest, mida pank ise roheliselt teeb on veel veidi lapseohtu. See on küll tore, et printerid trükivad kahepoolselt ja pudelivee asemel on filter (küllap pank teab, et need on ühtlasi ka head moodused kulude kokkuhoidmiseks), aga miskipärast ei leidnud ühtegi sõna sellest, et pank kasvõi mõne oma kontoritest oleks muutnud selliseks, kus aktiivkütmist vaja poleks.
Kogemata tuli nüüd kriitikat rohkem kui kiitust, aga veelkord – minu meelest see on tore algatus. Ja kui pank oma rohetegevuse nimekirja pikendab, küll kiidan pikemalt.

Ad of the week award

…goes to horror movie channel 13th Street in Hamburg. Medium so well mixed with the message that witty copy is almost too much. But of course it isn’t.
I bet that cost per contact is ridiculously high. But what a contact that is. Pissed off or politely surprised, everyone that participates in this ad (an expression you don’t hear too often) is bound to tell their buddies back at the bar. Add the odd blogger here and there and not only is such a thing more fun to do, it actually gets you more bang for the buck.

Esimene eestikeelne blogispämm

Sain sel nädalal esimese eestikeelse spämmkommentaari. Esiti mõtlesin, et selle sündmuse peaks jätma anonüümseks, nii nagu kunagi Artemise templi süüdanud Herostratos pidi jääma nimetuks, aga lugu ei ole nii lihtne. Niisiis faktid:
9. aprillil kirjutas keegi nimega hambaravi http://www.kliinik32.ee siiasamma kommentaari sisuga hambaravi http://www.kliinik32.ee. Selle kellegi (õigemini millegi, sest sõnum tundub kuidagi … masinlik) meiliaadressina oli märgitud kliinik32@kliinik32.ee, veebiaadressina http://www.kliinik32.ee ja IP-aadressiks oli salvestunud 217.159.130.212. Kui guugeldada ja see brauserisse sisestada, tundub tegu olevat Tartu aadressiga, mis on kuidagipidi Estikoga seotud.
Kirjutasin nii märgitud meiliaadressile kui kliiniku üldmeiliaadressile, tänasin neid kommentaari eest ja küsisin, miks ja kuidas nad niimoodi kommenteerivad. Blogikommentaaris toodud meiliaadressi ei olnud olemas, aga üldiselt aadressilt sain vastuse:
Tere,
Vabandame Kliinik 32 nimel tehtud kommentaari eest. Kahjuks ei ole me tuvastanud, kes sellise kommentaari tegi. Info saamisel teavitame Teidki.
Head,
Liina Mägi
Administraator

Kas tõesti kirjutas spämmkommentaari keegi lihtsalt segaduse külvamiseks? Kõlab veidi uskumatuna. (Ja kui see on tõsi, kas selle kohta võiks öelda spämm spämm?) Raske on uskuda ka seda, et piltide järgi toredatel hambaarstidel ei ole raha tasulise reklaami tegemiseks ja nad kasutavad meelega sama taktikat nagu viagramüüjad. Või siis on kuskil lihtsalt mingi ulakas turundusinimene, kes tegutses enne kui mõtles. Ei tea. Aga kui sina sellest kliinikust, nende veebifirmast või sellest IP-aadressist midagi rohkem tead, kirjuta palun. Spämmijad ilusasti ahju.

Võida Laine Jänese allkirjaga jalgpall!

Robin palus sõna levitada, et selline kampaania on toimumas. Võid võita praktilise sporditarviku, mille väärtust minu meelest ei kahanda seegi, et seal on Hannahi ja Laine Jänese allkirjad peal. Aga mis minu meelest tähtsam – ära viska koguaeg oma vana tavaari ära ja osta uut, vaid uuskasuta ning taaskasuta. Selleni, et saame kolida Veenusel asuvasse suvilasse läheb veel aega; seni peab jalge all oleva planeediga heaperemehelikult käituma.