Ikka ja jälle olen endale või kellelegi teisele müünud ideed, et jamad on tegelikult head, ka siis kui need esmapilgul tunduvad kõigest jamad. Ja öelnud, et ilma orgudeta poleks mägesid. Kindlasti on keegi tark mees ka varem niimoodi öeldnud, aga vähemalt enda arvates olen selle sõnastuse peale ise tulnud. Olgu sellega kuidas on, aga peale ajakirjast GO Discover Lennart Meri sarnase mõttega tsitaadi lugemist tundub, et nii minul kui “kellelgi targal mehel” on ütlustega veel pikk tee minna.
For your reading pleasure:
Mis on kontrast?
Seda me peaksime nagu teadma. Tuli ja vesi. Geiser ja liustik. Lumi ja laava. Sõprus ja vaen. Lihtne vastus. Aga miks on kontrast naudingu allikas? /…/ Miks püüab inimene oma elu sisustada kontrastselt? Nagu näiteks meie. Kas me ei tunne rõõmu juba paljast siinviibimise ja koduse elu kontrastist? Võidakse ju vastata, et inimene vajab vaheldust, kuid see ei ütle midagi – ka see mõiste vajaks lähemat seletamist. Kas kontrast pole mitte elu sügavama tunnetamise vahend? Elu haaramine kahest vastandlikust küljest, elu reljeefsem, plastilisem nägemine, ühe külje sügavam tajumine teisega võrdlemisel?

Continue reading →

Vietnami reisikiri küpseb vaikselt. Täna kirjutasin ümber kohta, kus olime ostnud tuuri, mis osutus Täielikuks Juraks, aga kõrvaproduktina nägime kalaturgu, kus käisime põlevate silmadega tund aega ringi ja pildistasime kambapeale umbes terabaidi jagu materjali.
See pani mõtlema, kuidas küll suudavad kohalikud ja turistid nii erinevalt tõlgendada seda, mis tegelikult on vaatamist väärt. Ka Eestis külalisi võõrustades olen kogenud, et Noku avaldab palju rohkem muljet kui Troika, Maardu paneb kõrvad rohkem liikuma kui Toompea (võibolla hirmust).
Eesti võiks olla esimene ja ainuke riik maailmas, mis reklaamib ennast mitte hoolikalt valitud ilupiltidega, vaid ausalt –kõigi oma iluvigade, vistrike ja komistamistega. Mitte paljulubav ja mittemidagiütlev Welcome to Estonia, vaid Life is life in Estonia.. Või midagi sinnapoole.