Ärileht kirjutas ja küsis Miks? rubriigi jaoks intrigeeriva küsimuse – miks pole Skype tasuta kõnedele vaatamata end jõuliselt koduste lauatelefonide asemele murdnud?
Ma siis vastasin neile. Ja kuna veebiversioonis seda rubriiki ei ilmu, avaldan lastelastele mõeldes vastuse ka siin.

Tõepoolest, Skype ei ole ennast murdnud kodutelefonide asemele. Samuti ei ole Skype asendanud kodudes saumiksereid, elektripardleid ega akudrelle.
Vaatame lähemalt. Skype’iga saab omavahel rääkida ja chattida nii kaks kui sada inimest, omavahel tasuta ja kõikidele maailma telefonidele väga odavalt. Lisaks saab näha videopilti, saata ja vastu võtta faile, näha vestluspartneri(te) valmidust rääkida, saata SMS-sõnumeid, kasutada kõneposti ja telefoniraamatut – ruumi säästmise huvides ei hakka kogu funktsionaalsust üles lugema. Lauatelefoniga saab helistada.
Skype pole lauatelefoni asendanud, sest see ei ole kunagi eesmärk olnud. Isegi Skype’i kasutustingimustes on kirjas, et Skype ei ole telefoni asendaja. Küll aga on Skype telefonidele ja e-postile heaks täienduseks. Skype’i-kõned saab juba täna edasi suunata oma mobiilile või kasutada Skype’i pihuarvuti, wifi- või traadita telefoniga. Lähitulevik toob veel seadmeid, millega Skype’i arvutit sisse lülitamata suvalises maailma paigas kasutada, seejuures kaugekõnetasusid maksmata. Mida kaugemad kõned või mida suuremaid võimalusi vestlus eeldab – näiteks videopilti või tekstivestluse kasutamist – seda rohkem on asjal jumet. Suve seisuga toimus juba seitse protsenti rahvusvahelistest kõnedest läbi Skype’i.
Lauatelefoniga saab aga endiselt väga hästi Tartusse vanaemale helistada. (Ja elektripardliga saab habet ajada.)