Pseudoprobleemid

Sakala keskusest on palju juttu. Nii nagu natuke aega tagasi oli palju juttu pronkssõdurist. Minu kindel (ja natuke keelt risustav) seisukoht sellistesse asjadesse on – pohui. Värskendavaks lugemiseks on minu ema poolt kunagi sahtlisse kirjutatud artikkel, mille siinkohal avaldan.
Olukorrast riigis
Pronksmehe mahavõtmine ärritab täiesti kindlalt tuhandeid inimesi.
Pronksmehe kohalejätmine ärritab täiesti kindlalt tuhandeid inimesi.
Kas ükski normaalne inimene sellises olukorras peaks üldse end ärritama küsimusega, kuidas reageerida – nagu meedia korraldatud gallup praegu teeb : mida sa teeksid?

Mulle meenutab see väga Rona Jaffe väljamõeldud painajalikku küsitlust: Kui Sul oleks võimalus päästa oma ema või oma armastatu, mida Sa teeksid? Kui Sa peaksid valima oma armastatu või teie sigitatud lapse elu vahel, mida Sa teeksid? Valik on just seepärast võimatu, et sa kahetseksid igavesti mõlemal juhul. Kuidas peaks siis praegu teistmoodi olema? Maailm on täis näiteid, et ükskõik kui kogenud valitsused niikuinii ei suuda lahendada kõikide huvigruppide vajadusi. Jah, isegi kõige demokraatlikumates maades! (Algselt hakkasin neid loetlema, kuid see oleks vist teiste inimeste alahindamine.)
Sellel raskesti vaevatud maal, siin ja praegu, ei näi olevat põhjust, miks kiskuda inimesi ära nende igapäevaste tõeliste probleemide käest j a minna ründama pseudo-probleeme. Kuni meil jätkub tõelisi probleeme, nagu näiteks Eesti haiglate jube olukord, Eesti õigusorganite abitus jne. Kui su lähedane või sa ise – ei tea, kumb raskem oleks – kannatab tõelist valu ja tõelist häda, ei lähe sa vehkima lipu või loosungiga mingi pronkskuju hävitamise või kohalejätmise pärast. Ei, sind haaravad inimese tõelised probleemid. Nagu see – kas ma saan midagi teha, et oma kalleid säästa?
Parimatelgi päevadel pole Tõnismäel askeldanud üle mõne tuhande inimese. Kas keegi arvab, et meil venelasi ongi vaid paar tuhat? Ja miks need ülejäänud end ei näita , kas nad kõik parajasti joovad või? Kas vaenlane ongi siis tõesti see vaikselt vodkat tinistav ja guljaitav inimene seal pronksmehe ees? Kas sa ärilehti ikka tõesti üldse ei loe?
Märkan, et olen end ikkagi sisse rääkinud ja ei saa jätta oma seisukohta avaldamata. Minu silmis on Madisson ja Lebedev täiesti ühemunarakukaksikud, sest nende väärtusteskaala ja maailmapilt on põhimõtteliselt niivõrd sarnased. Oma arust ajavad nad küll eri asja, kuid sisu on ju sama – meie omi pekstakse!!!!!! Davai anname neile!!!!! Vrdl. Ameerika kõige tagurlikemate grupeeringute põhimõte – Right or wrong, MY Country!
Alles hiljuti vaatasime nördinult pilte hävitatud budakujudest Afganistanis. Kas see meile midagi ei õpetanud? Kas Buddha väärtus sellest kuidagi vähenes (või suurenes)?
Kalevipoja kuju Tartus võeti nõukogude ajal maha , kuid analoogiline Vabaduse kuju Riias jäeti alles. Kas sellest võib järeldada, et eestlased oma vabadust lätlastest vähem hindasid? Kes sellise järelduse teeb, võiks samahästi mõnele teisele maale kolida, sest teatavasti lollidel pole rahvust.
Silja Ild,
Vabadussõja veterani uhke järglane ja inglise keele tõlk