Skype oli juba eelmisel aastal kahetähenduslik – nii tegu- kui nimisõnaga, aga nüüd lisandus minu jaoks veel üks – tööandja oma. Eilsest on pool minust Skype Eesti turundusjuht ja korraldab jaekaubandus- ning partnersuhteid ja teine pool võtab osa ülemaailmsest community – turundusest. Seda, kas jagunen pooleks püsti- või pikkupidi, pole veel otsustanud, aga esimesed muljed on olemas.
Kõigepealt – kuigi tundmatus kohas vettehüppamine on ohtlik, tasub seda teha. Eriti siis, kui on teada, et ees on suplemas piisavalt suur hulk häid ujujaid. Kuigi ma ei tea interneti-tehnoloogiatest palju (ja mul on õnnestunud seda tõika juba kaks päeva edukalt uute kolleegide eest varjata), on värskel pilgul väärtust. Ideede list on juba rohkem kui lehekülg pikk. Niisiis – pankurid laevnikeks, trükkalid ministriteks, kitsed kärneriteks – ja julgemalt.
Teiseks Suur Turundustarkus – tasub teha silmapaistvaid tooteid, eriti hea, kui piiratud ressursside tingimustes. Siis muutub mõtlemine loovaks ning tegeldakse huvitava küsimustega – kuidas teha head asja veel paremaks, et suurem hulk inimesi tahaks seda “ise” kasutama hakata. Ja kuidas leida neid kõige paremaid inimesi, kes asja paremaks teha oskaksid. Versus kuidas lai üldsus keskpärasele vigurile Kuldmuna või -lõvi abiga veidi tähelepanu pööraks, et keegi seda mõne aja võibolla kasutaks.
Ja last but not least, esimese korruse köögi väikesest kohvimasinast tuleb maitsvam kohvi kui suurest.