Turundusjutt – kas arvamusliidrid ei väärigi erikohtlemist

Fastcompany’s oli lugemist vääriv artikkel sellest, kuidas levinud arusaam väga mõjukast tarbijaterühmast, kes mõjutavad paljude inimeste arvamusi ja ostuotsuseid, ei pruugi olla tõsi. Või vähemasti ei pruugi tõsi olla igas äris ja olukorras. Duncan Wattsi loodud simulatsioonides levis küll “viirus” (mis päris elus võib olla mingi idee, eelistus või veendumus) laiemalt, kui see hakkas levima suure kontaktihulgaga virtuaalse arvamusliidri kaudu, kuid palju rohkem “viiruseid” said alguse täitsa keskmisest simulatsiooniosalisest. Watts argumenteerib, et trendid on nagu metsatulekahjud. Neid toimub üsna palju, aga ainult siis, kui tingimused nagu metsa kuivus, suurus, esimese kolde asukoht ja tuule suund mingil moel kokku juhtuvad, saab alguse katastoofiline tulekahju. Seejuures ei pea esimene leek olema kuidagi suurem või parem, piisab täitsa tavalisest sädemekesest.
Irooniline oli ka see, et tema meelest oli kõige parem turundusviraalsuse tekitaja … massiturundus. Tõsi või mitte, hea lugemine igal juhul.

2 comments