Raadioefekt
Minu autol on paljude heade omaduste kõrval üks halb omadus. Selle raadiole läks ühel koledal hetkel peale aegreleega koodilukk, nii et raadio hakkas uuesti tööle alles peale seda, kui olin autoga rohkem kui kaks tundi järjest sõitnud. Kuna see sattus nädalatele, mil ma linnast praktiliselt välja ei käinud, sõitsin vaikuses ja iga viimane kui nagin, undamine ja krõps oli imehästi kuulda. Ja, uskuge mind, 1993. aasta autol on pakkuda päris esinduslik valik erinevaid ebameeldivaid heliefekte. Nii et olin oma vana auto ostuotsusega alla keskmise rahul ja pidasin hoolega autoremondi ja -vahetamisplaani.
Kui raadio pärast ühte metsaskäiku jälle tööle hakkas, tundus auto aga äkitsi korras olevat. Mingi nagin tagaklaaside juurest? Raadio kõvemaks. Tagasild justkui undab? Vahetad Energy FM-i peale. Lihtne. Ja auto remontiviimine lükkus määramata ajaks edasi.
Tänu huvitavatele sündmustele minu ümber tekkis raadiot kruttides ka huvitav paralleel eluga. Kui midagi on lahti kas suhete, kodu või tööga, on ju lihtsam nö. raadiot kõvemaks keerata, mitte tegeleda jama likvideerimisega. Väikesed ja meeldivad asjad, rokkimine, juhuslikud suhted, uute asjade ostmine – that stuff. Toimivad keskmisele elule sama hästi või paremini kui korralike kõlariga raadio keskmisele autole.
Sitt lugu muidugi on see, et poolteist nädalat tagasi voolas autost ühe üsna valjusti mänginud loo ajal jahutusvedelik välja. Ja autoremondimees on püstitanud maailmarekordi minu telefonikõnede eest kõrvalepuiklemisel. Nii et see raadioefekt pole väga jätkusuutlik. Varem või hiljem tuleb endale uus elu osta ja auto korda saada. Või mispidi see nüüd oligi.