Luuletus, üle pika aja
Saatsin sõbrale täna ühe jutu jätkuks ühe vana luuletuse. Kuna see kutsus esile positiivse emotsiooni, riputan ta siiagi. Ja äkki varsti jälle.
EESTLASEKS JÄÄN
Ma olen lihtne eesti mees
Siin keset põlde, metsi
Kardula ja nisu maikuus panen maha
Kuudis Pauka on, ja
Aias abistamas naine
Paukat patsutan, ja naisele ma vahel panen taha
Söön muidu lihtsalt
Vahel siiski püssi toon
Ja toidulauale saan hirve, põdra
Kui püha käes
Joon ennast maani täis
Löön kulmu vahvalt rulli hüval sõbral