Maailmas on ütlemata palju asju, mida inimesed tahavad teistele selgeks teha. Kõige ohtlikumad kommunikatsioonižanrid on minu meelest e-kirjad mailinglistidele (näiteks need, mille saavad kõik firma töötajad või korteriühistu liikmed) ja sildid. Peamiselt vist sellepärast, et 1. nende sõnumid on tavaliselt igavad ja/või ebameeldivad 2. neid võib igaüks teha ja seepärast on nende vorm üldjuhul suvaline. Nojah, ja sõjad muidugi on ka koledad suhtlusvormid, aga erinevalt siltidest ja e-kirjadest neid ju ei saagi elegantselt teha.
Kuna halbu e-kirju saab igaüks isegi palju, siis pole neid mõtet esile tõstma hakata. Küll tahaks jõudumööda hakata tähelepanu juthima siltidele, mis on kas väga halvad või väga väga head.

“Sigaodav” saab öelda ka numbreid maha kriipsutamata ja kollase värvita, nagu tõestab silt ühe Prantsusmaal asuva lumelauapoe aknal.

Kui juba töökuulutusel on seitse hüüumärki ja konkreetne käsk, on see selge märk selles kiirsöögiketis (nimesid nimetamata, sest ma ei taha Hesburgerile piinlikkust valmistada) valitsevast mõistvast ja iseseisvat mõtlemist soosivast töökeskkonnast.

Londoni loomaaed on leidnud mooduse, kuidas inimesi ähvardamata ja noomimata korrale kutsuda.