Unustatud asjad

Laupäeval sattusin Vohnja lasteaed-algkooli. Õigemini külastasin poolkogemata Vohnja mõisa ekskursiooniürituse Unustatud mõisad raames. Olime ühed neist umbes kolmekümnest inimesest, kes koolidirektor Malle Reimanni sõnul sel päeval sinna olid sattunud. Proua Reimann oli infokahur, ja kuna mõisa esmamainimisest oli möödunud enam kui 500 aastat, siis seda infot ikka oli. Näiteks – just tänu ühele Vohnjast päris möldrile olid eestlased nii pikalt pärisorjastaatuses. Enamik infot oli siiski vähem kaalukas. Noh et 1994. aasta maikuus käis Vohnja kool oma esimesel ekskursioonil, kus lapsed nägid Metsakalmistut, teletorni, Tallinna vanalinna ja mereäärseid vaatamisväärsusi. Või hoopis see, et keegi Kadri Kuusk on võitnud palju maakondlikke laulupäevi, mille eest on ta muu hulgas saanud ühe auhinnareisi Norrasse ja teise Rootsi.

Ühesõnaga ei olnud selline info, milleta ülejäänud elu võiks nurjaläinuks pidada. Aga kellelegi siiski tähtis. Nii et ei saa öelda, et proua Reimanni ärakuulamiseks ja kaasaantud voldiku tagasiteel läbiarutamiseks kulunud aeg läks raisku. Ühe laupäeva kavatsen kindlasti veel mõisates käia. Turunusnipp ka – kes 10 mõisa läbi käib, võib võita pileti kokkuvõtvale sündmusele, kus on kohal ilmselt toredad inimesed.